Teekond arstist juhiks
Olles teinud koostööd paljude haiglate ja arstidega hakkab silma üks sarnane joon – arst olles ei taheta eriti juhiks saada ja juht olles napib nii inimestega töötamise oskustest kui ka ressursist.
Ida-Viru Keskhaiglas käisimegi koos selleks, õppimaks arstist juhiks.
Meil oli viis moodulit, kus keskendusime juhiks olemisele, iseenda missiooni väljaselgitamisele, tagasiside andmisele, delegeerimisele, koosolekute pidamisele ning vastutuse võtmisele. Arutasime juhtimiskaasuseid ja mõtlesime koos lahendusi.
Kui koolitusest oli möödas ligi kolm kuud, tegime osalejatega intervjuud, vahetamaks mõtteid nii toimunud koolituse kui juhtimise teemadel. Meie vestluspartneriteks olid Aleksandra Šilova (juhtimiskogemus 2a), Talis Kirs (juhtimiskogemus 4a), Tuuliki Hion (juhtimiskogemus 5a) ja Anna Gromova (juhtimiskogemus 3a).
Kuidas arstist juhiks saadakse?
Aleksandra: Taolised koolitused avavad ettekujutuse, millises suunas liikuda. Aga ka koolitustest ainult ei piisa, vaid ise tuleb olla avatud ja ennast harida. Endal peab olema sisemine soov, kuhu jõuda. Arstiks õppides keskendutakse muudele teemadele ja seetõttu ei osatagi kohe aimata, mis juhtimise taga peitub. Seepärast tulebki esmalt aru saada, millel juhtimine tugineb, millised on põhitõed ja siis hakata ennast selles suunas edasi arendama.
Anna: Minu arvates kõik juhiks ei sobi. Selleks, et juhtida teisi peab olema tahe seda teha ja muidugi tuleb juurutada loomingulisust. Esmalt peab oskama arvestada inimestega, aktsepteerida, et lisaks tööelule on ka eraelu. Teiseks on oluline inimeste arendamine, mitte lihtsalt emailidele vastamine ja dokumentidega tegelemine. Kolmandaks – eesmärkide püstitamine, et oleks siht ja suund, kus suunas liikuda. Minu jaoks oli see väga keeruline –mõista, et ohoo, siin on ka inimesed. Juhtimine on lõputu eneseareng.
Tuuliki: Minule tehti ettepanek tulla ambulatoorse psühhiaatria osakonda looma. Varasemalt olid mulle meeldinud organisatsiooni sisekommunikatsiooni teemad ja olin ka Kliinikumi psühhiaatriakliinikus unemeditsiini meeskonna loomises osalenud. Mulle tundus motiveeriv uus väljakutse vastu võtta.
Talis: Arvan, et juhiks saamine on nendele arstidele, kes on valmis tegema väga palju tööd. Üldse, et saada tippjuhiks, pead olema valmis tegema tööd ca 80h nädalas umbes kümme aastat ja siis on võimalus juhiks saada. Kui selleks valmis ei ole, pole šanssi. Noorel arstil on kaks suunda – kas minna professori rada (ka siis on töömaht on suur) või liikuda juhtimise suunda. Viimase puhul ei ole võimalik arstitööst loobuda, vaid seda tuleb teha lisaks, sest muidu kvalifikatsioon kukub. Inimeste juhtimine peab olema sisemine missioon. Töö peabki inimesel olema missioon. Seega tuleb esitada endale esmalt küsimus, kas ma olen selleks valmis.
Millised olid teie ootused koolitusele tulles
Aleksandra: ma olen coaching‘uga ammu tegelenud ja mul oli uudishimu teada saada, kas selles teemas on veel midagi uut.
Anna: minu eesmärk oli teha sõbralikku koostööd oma kolleegidega, veeta aega ja mõelda koos. Rääkida. Mul oli isiklik „must have“, et ma saaks abi, kuidas koostada ja läbi viia arenguvestlusi. Kusjuures ma olen tänaseks õpitud materjali läbi töötanud ja vormi koostamisega lõpusirgel. Otsustasin arenguvestluse teie soovituse kohaselt nimetada koostöövestuseks.
Tuuliki: Olin korduvalt soovinud juhtimiskoolitusele minna. Meditsiinisüsteemis on juhtimiskoolitusi vähe. Kuna ma olen oma erialal IVKHs ainuke juht, siis oli tunne, et ei ole väga arutada kellalagi oma teemasid. Olin tundund puudust mentorprogrammist ja olin puudust tundnud juhtimisoskustest. Ma ei oska näppu peale panna, millised konkreetsed oskused omandatud said. Kõik need asjad mida me läbisime, olid vajalikud. Lisaks juhtimisoskustele oleks vaja ka finantsilisi teadmisi, teada, mida üksuse juht peab teadma. Haiglas on kõik nendes teemades iseõppijad. Meditsiinijuhi õpet ju ei ole.
Talis: Mina mõtlesin, et tuleb õppida midagi uut. Ja ma õppisin ka. Tagasiside andmine oli oluline. Teiste inimeste ja teistsuguse arvamuse kuulamine oli samuti väärtuslik.
Mis oli kõige olulisem õppimine?
Aleksandra: Esimene mõte, mis pähe tuleb, on iseenda kuulamise olulisus. Vektor, mis on enda sees, näitab õiget suunda: ei tasu alati kohe teha nii, nagu teised ütlevad, vaid tuleb lähtuda oma väärtustest ja eesmärkidest. Ma olen noor, ma pole varem osakondi juhtinud, teadmisi ei ole – eesmärgid ja ideed tulevad sellest, mis on pähe kogunenud. Oluline oli teada saada, et minu enda peas ei ole midagi valet, vaid tuleb iseendasse uskuda. Koolitus aitas seda usku endasse tekitada.
Anna: Minu jaoks oli kõige olulisem leida tõendus sellele, et nüüd on see kollektiivi hierarhia üles ehitatud nii, et kolmnurk on vastupidi – juht on all ja inimesed on üleval. Arusaam, kuidas see mudel reaalses elus toimib.
Tuuliki: See, mida ma saan igapäevaselt kasutada, on tagasiside andmise tehnikad. Mõte, et juht on see, kes toetab oma inimeste arengut – see on nr 1 tähtsusega. Ja idee sellest, kuidas vastutuse võtmine toimub. Tehnikad, kuidas inimesi usaldada ja anda võimalus selleks, et nad saavad asju teha. Jälgida, millised on tingimused, kus inimese hakkavad vastustust võtma.
Talis: Võibolla tagasiside andmine ja arenguvestlused. Samuti võimalus õppida teistelt inimestelt ja kuulata, mida nad arvavad meie arengutest ja meie tööst. Siit käib läbi just see, kui oluline on teada, kuhu minu inimesed tahavad jõuda, et kuidas ma juhina saan läbi selle oma osakonda suunata. Kuidas ma jõuan enda inimesteni. Juhtimine käib läbi minu inimeste ja nende soovide, mitte läbi selle, mida mina tahan. Minuga ei ole kunagi tehtud arenguvestlust ja mina ise ka ei ole teinud. Käisin selle juba oma osakonnas välja ja inimesed olid positiivsed.
Mida te soovitate arstile, kes tahaks juhiks saada?
Aleksandra: Kannatust. Üks asi, mis on minu jaoks määrava tähtsusega, on leida inimesi, kes on meie ümber ja kes toetavad meid. Me ei ole üksi. Et on inimesed, kellega saab arutada – koos on palju kergem muudatusi ellu viia, vastupanuga võidelda. Koos on palju kergem.
Juht ei ole üksi – oluline on aru saada, et selle tiitliga ei tule „mask“, vaid koostöö.
Anna: Jõudu ja tarkust. Oskus kuulata teisi, arvestada nende arvamusega. Nii ei saa, et mina olen juht ja mina olen otsustanud ja nii see jääb. Asjad tuleb läbi rääkida.
Tuuliki: Juht võiks alustada enese arendamisest ja kindlasti hankida endale koolitusi, lisaks võtta võimalusel endale mentor. Sellest on alguse palju abi. Julgelt asuda kohe õppima!
Talis: Ma soovitaksin läbi mõelda enda suund – kuhu tahetakse minna, kas teha teadust või töötada inimestega. Kahte korraga minu hinnangul hästi teha ei saa. Mõtlema peaks läbi ka oma eraelu, sest see pingitus tuleb lähedaste arvelt, st partner ja pere peavad toeks olema.
Millised on need teadmised, millistest täna kõige enam puudust tunnete?
Aleksandra: Juhatusega võiks koostöö veidi lähem ja parem olla. Tunnen puudust sellest, et kõik juhid astuksid meie majas ühte jalga ja, et inimesed teaksid, miks midagi tehakse..
Anna: Omavahelist märkamist. Aeg ajalt tunnen puudust sellest, mind ei võeta omaks inimeseks. Suhtumine, et tema on ju juht ja omaette – niikuinii meid ei kuula. Kui küsin inimestelt, siis ei ole arvamust. Ja siis ühel hetkel süttivad. Mina tulin siia Tallinnast, siiani tunnen end võõralt.
Tuuliki: Astutuse sisesed teemad, mida juht vajab. Lisaks on mul puudu juriidikast, mida üksuse juht peaks teadma. Samamoodi finantsjuhtimise osa. Mõned töökorraldusega seotud asjad võiksid olla veel programmis sees. Väga paljudel keskastmejuhtidel on kahjuks tihtipeale nn kolmelise tunne: ei teata, kas ja kui hästi oma tööd tehakse. Organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon on samuti tähtsad teemad, millega tegeleda.
Talis: Ma arvan, et iseenda bränding, et noored tahaksid siia tulla. Küsimus ei ole haiglas, vaid kogu regioonis. Inimesed ei taha täna tulla siia elama. Peaksime tegema regiooni atraktiivsemaks ja mina peaksin olema veduriks, kuidas seda teha. Peaksime Eesti inimesteni jõudma, kes elab ka Tallinnas või Tartus.
Mida treeneritena õppisime?
Esiteks seda, et organisatsioonid kasutavad liiga vähe ära sisemist potentsiaali ja koostöövõimalust. Kuidas teha nii, et head mõtted tihemini ja paremini kokku saaksid? Teiseks enamus probleeme jäävad õhku kommunikatsioonioskuse puudumise ja hirmu taha. Inimestes on tohutu potentsiaal ja see on igas organisatsioonis nii. Küsimus on selles, kuivõrd juhid oskavad seda näha ja ellu äratada. Rõõm oli kogeda, et Ida-Viru Keskhaiglas selles suunas pingutatakse ja üksteisest hoolitakse.
