Mida tähendab coachiv juhtimine ja kuidas coachingut juhtimises kasutada?

Maikuus arutasime ühe Eesti üsna tuntud ettevõtte juhtkonnaga meeskonnacoachingu raames coachingu olemust ja kasutamist. Üks juhtidest ütles midagi sellist: „Ma olen nii väsinud sellest lõputust coachingu ja toetamise jutust. Ei saa kogu aeg pehme olla. Nii lihtsalt ei tule tulemused ära.“

Alustasin seda jutukest selle looga, et klaarida ära üks minu arvates levinumaid müüte coachingu kohta – coaching kui meetod on alati pehme ja sallib viletsat sooritust. Ei salli! Oma heatahtlikkuse ja toetamise juures annab coaching kui meetod töötajale märksa enam vastutust. Ja kui juht sallib kehva tulemust, siis on häda ikka juhis, mitte coachingus.

Toon siinkohal välja kaks kasutegurit, mida coachingu kasutamine juhile toob: töötajad võtavad enam vastutust ja saad ise paremaks inimeseks ja juhiks.

Coachingu kaks alustala – uskumine ja kommunikatsioon

Esiteks, nagu juba viitasin, inimesed võtavad coachingu raames enam vastutust. Mida selleks teha?

Inimesesse tuleb uskuda. See on coachingu üks alustalasid. Tööta inimestega, kellesse usud ja usu inimestesse, kellega töötad. Näita seda usku välja oma sõnades ja tegudes. Usu mõju on erakordselt suur. Aastal 1988 käisime segakooriga Noorus Ungaris koorikonkursil. Noored inimesed, meri põlvini, vein hea. Enne konkurssi ei pidanud meie peadirigent Ene Üleoja meile loengut selle kohta, mida me tohime ja eriti, mida ei tohi teha. Selle asemel ütles ta meile, et me oleme targad noored inimesed ja ta usub meisse. Usub, et me saame ise aru, mis on õige ja mis mitte. Tulemus oli järgmine: me kontrollisime ennast ja üksteist ise ja võitsime konkursi. Aga mida teha, kui inimesesse ei usu? Teen üsna tugeva avalduse, aga minu arvates tuleks sel juhul koostöö võimalusel lõpetada. Töötamine inimesega, kellesse ei usu, teeb Sind ennast kurjemaks ja ebasiiraks, hävitab tema eneseusku ja toob kehvema tulemuse.

Inimestega tuleb selgelt kokku leppida, mida, millal ja kuidas nad teevad. Kokkulepe tähendab, et inimene ise on teadlikult ja vabatahtlikult sõnastanud, et jah, see on kokkulepe ja mina olen seeläbi lubadusega seotud. Mis tavaliselt juhtub? Juht annab kas selge või vähem selge korralduse või juhise. Inimene vastu ei vaidle ja juht arvab, et ongi kokkulepe olemas. Ei ole. Mõelgem aga korraks, kuivõrd tõsiselt me võtame vastutust või pühendume, kui kuuleme kelleltki „Tee see ära“, ja milline on meie suhtumine, kui lausume „Jaa, ma võtan selle enda peale“. Kokkulepete sõlmimisel on palju hästi praktilisi nippe (näiteks lase teisel osapoolel kokkulepe sõnastada), aga need siia kirjutisse ei mahu.

Ära võta teistelt vastutust ära. Väga tüüpiline juhi lause kõlab järgnevalt: „Ma tegin selle ise ära, see oli lihtsalt nii palju kiirem ja lihtsam.“ Võib küll olla, et seekord oli kiirem ja lihtsam, aga nii ei sünni ka muutusi ega arengut. Ära suru peale oma lahendust, oma abi ja oma soovitusi, kui neid ei vajata. On vähe nii tõhusaid motivatsioonivähendajaid kui juhi targad juhised, mida tegelikult ei vajata.

Coaching kui olulisele keskenduv juhtimismeetod

Teiseks, coachingu meetoditest lähtudes oled ise parem juht ja inimene. Mis mõttes parem? Selline juht ja inimene, kellega tahetakse ja julgetakse rääkida. Kelle mõtteid tahetakse kuulata, mitte ei pea kuulama.

Coachingumeetod õpetab kuulama ja küsima. Üks tippjuht ütles mulle hiljuti umbes sedaviisi: „Jah ma tean küll seda coachingut. See on see, kui ei ütle inimesele õiget vastust, vaid suunad ta ise küsimustega sinna, kuhu tahad, et ta jõuaks.“ See pole sugugi õige. Coachingumeetod õpetab kuulama seda, mis on inimese jaoks päriselt oluline, mitte seda, mida tahad kuulda. Samuti õpetab see küsima viisil, mis aitab välja tuua parimal osal inimese mõtetest, kogemusest või loovusest. Oma head mõtted saad alati vajadusel lisada.

Inimesele meeldivad alati oma mõtted rohkem kui Sinu, juhi mõtted. See tähendab, et ta viib neid ellu hoopis teise pühendumusega.

Ja lõpuks õpetab coachingumeetod ka teadlikkust. See õpetab märkama, mis toimub Sinu kolleegiga, Sinu endaga, Sinu pereliikmega, situatsiooniga. See õpetab paremini mõistma teist inimest, tema seisukohti, samuti tajuma võimudünaamikat ja psühholoogilist turvalisust. Tänu sellele õpid ennast ja oma vaatenurki vähem peale suruma või ainuõigeks pidama. Ja kui kõik see hea on juhtunud, siis märkad, et Sinu arvamust ja nõu tahetakse endisest palju enam kuulata. Ja seda pole üldsegi nii vähe.

Lõpetame reklaamsõnumiga. Koos oma partneri Kristiina Tukkiga oleme õpetanud tosinale lennule juhtidele, kuidas coachingumeetodit rakendada juhtimises. Teeme seda taas sellel sügisel kahepäevasel kursusel. Me ei õpeta välja diplomeeritud coache, vaid keskendume coachingule kui juhtimismetoodikale.

Kui Sinu eesmärgiks on töötajate arengut soodustav juhtimine, siis võta meiega ühendust! Võimalik on nii individuaalne coaching kui ettevõtte koostöövõimet tugevdav meeskonnacoaching.

JAGA POSTITUST:

veel samal teemal

Alar ja Maio
Scania Eesti muutis 1:1 vestlused juhtimiskultuuri osaks
26Apr2023_142146_IMG_0693_photoSilverGutmann
Mida tähendab coachiv juhtimine ja kuidas coachingut juhtimises kasutada?
maaülikool_03
Kas on võimalik olla korraga nii tippteadlane kui ka hea juht?
KT0045
Mis eristab coaching’ut ja mentorlust?
KT0030
5+1 juhtimispädevust tänapäeva juhile
Alar ja Maio
Scania Eesti muutis 1:1 vestlused juhtimiskultuuri osaks
26Apr2023_142146_IMG_0693_photoSilverGutmann
Mida tähendab coachiv juhtimine ja kuidas coachingut juhtimises kasutada?
maaülikool_03
Kas on võimalik olla korraga nii tippteadlane kui ka hea juht?
KT0045
Mis eristab coaching’ut ja mentorlust?
KT0030
5+1 juhtimispädevust tänapäeva juhile
nobel2985
Juht, räägi vähem! Ehk kuidas pidada arendavat arenguvestlust.
baltakooker2_
Kookeri lugu – ladusime koos juhtimisvundamenti
nobel digital
Tagasiside, kui juhi tööriist
nobel digital
Kus nagiseb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtimises?
Kristiina Tukk: hea juhi omadused
Kristiina Tukk: Hea juht on õnneasi.