Elame muutuste keskel, meid ümbritsevad uued ärimudelid, ebamugavustsoon on argipäev. Läbipõlemine.
Eesti ülikoolidega koostööd tehes olen märganud, et juhtimise õppeprogrammides ei ole pööratud suurt tähelepanu enese- ja inimeste juhtimisele.
See paneb mõtlema – õpime juhtima protsesse, ärimudeleid, müüki ja turundust, organisatsioone. Aga kõige olulisem – psühholoogia ja inimsuhted – on puudu. Alles hiljuti on hakatud küsima, miks see nii on ja äkki on midagi puudu?
Usun, et see, milline juht noorest inimesest kunagi saab, on õnneasi. Õnn seisneb selles, kes on sinu esimene juht.
Nagu laps kopeerib vanematelt, nii kopeerib noor inimene juhilt ning võtab palju sellest koostööst endale tulevikku kaasa. Kas juhid ikka mõistavad, kui suur vastutus see on?
Need on kaks küsimust ja põhjust, miks minust on saanud igapäevase juhtimistöö kõrval coach ja juhtimistreener. Soovin, et maailmas oleks rohkem häid juhte.
Millistest juhioskustest on puudus?
Hea juht kasutab igapäevatöös mitut rolli: vahel on coach, kui vaja, siis mentor, vajaduse korral eestvedaja, aga ka lihtsalt inimene. Ta aitab jõuda lähemale unistustele ja eesmärgile, mille oled endale seadnud. Hea juht on võibolla karm, kuid sellega käib alati kaasas heatahtlikkus.
Olen tihti endalt küsinud, kes on süüdi, kui inimene enda töökohal läbi kukub? Ja ise juhina olen jõudnud ikka samasse kohta: kas ma värbasin valesti (tavaliselt ei klapi väärtushinnangud) või ei olnud mul inimese jaoks lihtsalt aega. Muud variandid on haruldased. Usun coach’iva juhtimiskultuuri tulevikku. Sirvisin hiljuti Harmonicsi [1] rahvusvahelist uuringut, kus osales ligi 1000 juhti 28 riigist.
Sealt võis lugeda kõige olulisematest oskustest, millest on praegu juhtimises vajaka: agiilne juhtimisoskus, mille all mõeldakse tegutsemisoskust kiiresti muutuvas kompleksses keskkonnas, sh kiirust otsustamises ja õppimises. Koostööoskus. Muide, kodukontor on koostööoskuse arendamisega vastuolus. Esireas olid veel loovus ja suhtlusoskus
[1] Harmonics in association with OI GLOBAL PARTNERS | Future of Work: OIGP Global Research Study 2018
Uued väljakutsed juhtimises
Üks peamine tänapäeva juhtimise väljakutse on nimetatud uuringu kohaselt coaching’u-oskus. Peale selle veel kohanemisoskus ja talentide värbamise võimekus. Uued juhid ei manageeri inimesi, vaid coach’ivad, aidates inimestel maksimaalselt enda potentsiaali ära kasutada. Nii luuakse ka uus positiivne töökultuur. Mida juhil selleks vaja on?
Esiteks peab juht omandama väga hea kuulamisoskuse, seejärel küsimuste esitamise oskuse. Uudishimu tekitavad ja inspireerivad küsimused panevad inimese mõtted liikuma – sügavalt mõtlema, leidma uusi vaatenurki, ideid ja lahendusi. Selleks kõigeks on vaja aega, mida juhtidel enamasti ei ole. Need teemad, millega juhid praegu coaching’ule tulevad, on ühest küljest erilised, teisalt ikkagi väga sarnased: kas see töö on ikka see, mis mind päriselt kõnetab, probleemid koostöös ja suhetes kolleegidega, ajajuhtimine.
Väga paljud arvavad, et nad on perfektsionistid ja on otsustanud seetõttu kõik ise ära teha – tekib läbipõlemisoht. Aga on veel üks läbiv teema: suhe otsese juhiga. Keeruline on see, et kui oleme otsustanud selle juhiga koos töötada, siis teda me muuta ei saa, muuta saab ainult enda käitumist, hoiakuid ja meelestatust. Öeldakse, et iga töötaja väärib oma juhti ja iga juht enda töötajat. Sellele tasub mõelda.
Soovin, et oleks rohkem ettevõtteid, kes näevad coaching’ut juhtimiskultuuri osana, ja rohkem juhte, kes coaching’ut arengu eesmärgil kasutavad. Rohkem koole, kus juhtimise all õpetatakse mitte personaliprotsesse, vaid inimeste kuulamist, mõistmist ja arengu toetamist. Nii loome kultuuri, kus hea juht ei ole enam õnnelik juhus, vaid vastupidi – õigustatud ootus.
