Kus nagiseb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtimises?

Olles viimased 8 aastat töötanud juhtide coachina umbes 300 juhiga, on vahepeal huvitav teha tagasivaade teemadele ja väljakutsetele, millega kokku puutun. Suur osa meie ettevõtlusest on väike- ja keskmised ettevõtted ja nende tippjuhtidega tööst tekivad mõned mustrid. Päris mitmed juhivad küsivad, et kas ma olen kuidagi teistsugune või kas ma panen kuidagi eriliselt mööda, et selliste väljakutsetega tegelen? Vastus on üsna selge: „Ei, Sa ei ole üksi“.
„Mul on lõputu ajajuhtimise probleem.“
„Inimesed ei võta vastutust.“
„Kuidas küll luua soovitud kultuuri ettevõttes.“
„Ma kohe ei oska nende inimestega midagi peale hakata.“

Paljuski nendele teemadele mõeldes panime kokku ka oma Nobel People koolituse „Coachiv juhtimine kaasaegsele juhile“.

Mõistagi on väljakutseid märksa enam, kuid suurem osa mahuvad ühel või teisel moel eelmiste alla. Siin loos peatun esimesel, ajajuhtimisel.

 Ajajuhtimise probleem on minu arvates kõige laiem. Sest ajajuhtimisest rääkides räägime me enamasti sümptomist. Esimese seosena võib väita, et ajakonfliktis on kaks peamist tükki: esiteks ei ole osatud endale eesmärki seada, kui palju tunde tegelikult tööd teha tahetakse. Töö ei saa kunagi otsa. Aeg saab. Seega on mõistlik alustada sellest, et endale teadvustada, kui palju aega tööle kulutada.

Teine oluline osa ajakonfliktist on tegelikult prioriteedikonflikt. Kui on selge, kui palju aega meil kasutada on, siis saame otsustada, millele seda aega kasutada. Kõike enamasti ei jõua (ja sageli pole ka vaja) ja siis tuleb otsustada, mis on prioriteet ja muule „ei“ öelda. Sellele viimasele on juhtidel erinevad takistused.

Prioriteedikonflikt tuleneb mõnikord soovimatusest valikuid teha. Õige tihti näen aga, et siin taga on omakorda juhi rollide konflikt. Väiksemates ja keskmise suurusega ettevõttes on juhil väga palju rolle ja kui millegi eelistamine võib tunduda selge, siis millegi kõrvalejätmine on väga keerukas. Nende rollide vahel on vaja leida tasakaal. Paar näidet: tasakaal jooksvate ülesannete ärategemise ja tulevikule suunatud arendustegevuste vahel. Tasakaal toetava ja teed näitava liidri ja igapäevase direktori rolli vahel.

Valikute tegemine on raske ja ometi, nende tegematajätmine on halvem lahendus. Olen juhtide käest küsinud: „Oletame, et Sul on soov minna pooleks aastaks ümbermaailmareisile koos kaasaga ja soov õppida näiteks London Business Schoolis ja soetada uus kena elamine. Ja selleks kõigeks raha ei jätku, mida teed?“ Peaaegu alati vastus väga praktiline – teen valikuid ja osa asju lükkan edasi. Keegi ei ütle, et laenan raha kõigeks, mida tahan. Raha puhul suudame hästi tajuda piiratud ressursi mõistet. Aja ja energia puhul millegipärast mitte. Me laename aega üsna vastutustundetult oma isiklikult arengult, perelt, terviselt. Ja pärast maksame kiirlaenuintressi.

 Valikud tuleb teha ja selleks minna nii sügavale kui vaja. Lahendada „ajajuhtimise“ probleem. Ja sageli lahendab see ise mõnegi teise väljakutse, näiteks liigse sekkumise kolleegide töösse.

Elementaarne, Watson? Ei mingit heurekat. Ometigi on „ajajuhtimise“ probleem juhtide levinuim probleem. Sest valikute tegemine ilma kõrvalise surveta on nii erakordselt raske.

Ajajuhtimist ja teisi organisatsiooni väljakutseid käsitleme põhjalikumalt juba Mais toimuval Coachiva juhtimise koolitusel.

Tutvu koolitusega